Ansambel Floridante

“Musica Borealis. Eesti radadel”

Marco Ambrosini (nyckelharpa)
Anna-Liisa Eller (kannel)
Taavi Kerikmäe (klavikord, harmoonium)
Villu Vihermäe (viola da gamba)
Saale Fischer (klavessiin)

Kavas: Meder, Kellner, Ambrosini, Ariosti

Eesti on olnud iseseisev riik alles pisut üle 100 aasta. Meie muusikalised omakultuuri juured on tugevalt rahvamuusikas. Esimesed pofessionaalsed eesti soost heliloojad omandasid kompositsiooniharidsuse alles 19.–20. sajandi vahetusel Peterburis. Sellest hoolimata ei elatud Eesti aladel ka enne rahvusliku professionaalse muusikakultuuri teket ilma muusikata.

Aastatel 1674–1683 tegutses Revalis (Tallinnas) kantor Johann Valentin Meder, kelle sulest pärineb üks esimesi saksakeelseid oopereid „Die beständige Argenia“ kui ka Matteuse passioon ning siinses kavas kõlav klavessiinisüit, mis avastati Berliini riigiraamatukogust 2014. aastal. Eesti aladel teguses mõnda aega ka tuntud lautohelilooja David Kellner, kelle vanem vend Philipp sai 1719. aastal koguni Dorpati (Tartu) linnapeaks. Muusikaliseks põhjamaalaseks võib lugeda ka itaallase Attilio Ariosti, kes teenis mõnda aega leiba Rootsi kuninga õukonnas Stockholmis. Tänaseks üsna unustusehõlma vajunud heliloojate loomingu kõrval on maarjamaine rahvalaul aga endselt täies elujõus ning olnud inspiratsiooniallikaks Marco Ambrosinile, kes mängib Rootsi rahvapilli nyckelharpa ning on seadnud eesti rahvalaulud nüüdisaegsesse helikeelde.